Artikkel on ilmunud ajakirjas Director
Elisa Eesti suhtekorralduse valdkonna juhile Marika Raiskile meeldib kõige rohkem coach’iv juhtimisstiil, mis seab juhi visionääri ja toetaja rolli. Küsis Mirjam Moisto.
Milles sinu töö sisu seisneb?
Kommunikatsiooni valdkonna juhina olen Elisa Eestis töötanud üle 14 aasta ning coach’ina üle kahe aasta. Coach’in inimesi ka väljastpoolt Elisat. Suhtekorralduse valdkonna juhina on minu ülesanne tagada, et kogu oluline teave ettevõttes toimuva kohta jõuaks kõikide töötajateni ning ka majast väljapoole. Samuti vähendada mainekahju, mis võib tekkida ettevõttele negatiivsete teemade üles kerkides.
Minu vastutusalas on sise- ja väliskommunikatsioon, ettevõtte sotsiaalmeedia kanalid ning sisuturundus. Aitan ka koos tiimiga ellu viia Elisa strateegilisi eesmärke. Toon ühe näite… Kui varem oli Elisa vaid telekommunikatsioonifirma, siis kuus aastat tagasi ühinesime tele- ja internetiteenuseid pakkuva Starmaniga. Selleks et avalikkuseni jõuaks teave selle kohta, et pakume ka TV-teenust, aitab meie tiim kõikide kommunikatsioonikanalite kaudu luua Elisale meelelahutuslikkuse kuvandit.
Coach’ina olen töötanud üle kahe aasta ja siin on minu eesmärgiks tuua inimestes välja parim, toetada neid eesmärkide saavutamisel, aidata neil leida täiesti uusi lähenemisnurki ja ideid, saavutada enesekindlust ja seega vallandada nende varjatud potentsiaal.
Kuidas sinust juht sai?
Juhiks kasvamise teekond on olnud sujuv. Ega mu sihiks pole olnud juht olla, küll aga olen tahtnud oma tööga alati luua muutust ja edasiminekut. Alustasin karjääri ajakirjanikuna Eesti Päevalehes, sealt edasi asusin tööle avalike suhete valdkonnas. Olen töötanud spetsialistina mitmes ministeeriumis, ametis ja eraettevõttes, sealhulgas sise- ja sotsiaalministeeriumis. Olen sujuvalt saanud spetsialistist peaspetsialistiks, seejärel meediasuhete juhiks ning nüüd juhin tervet kommunikatsiooni tiimi ja valdkonda.
Kõige enam on mind juhiks kasvamisel aidanud töökus. Üks mu motosid on olnud see, et kui teed midagi, siis tee seda hästi. Olengi proovinud anda endast parima ning vaadanud, et tulemus oleks võimalikult hea. Teiseks motoks on mul lahenduskesksus. Usun, et igale olukorrale on lahendus – ma ei kuluta aega vingumisele selle üle, mis juhtus, vaid keskendun sellele, mida teha annab.
Mulle meeldivad ka keerulised ülesanded, eriti kui nendega on kiire.
Mis motiveeris sind juhiks saama?
See mõte, et kui sa teed midagi üksi ja oled töökas, jõuad üksjagu tehtud, aga koos tiimiga saad luua väga palju suuremat väärtust. Aafrika vanasõna ütleb, et „kui tahad kiiresti minna, mine üksi. Kui sa tahad kaugele minna, mine teistega koos”. Olen näinud, kui õige see on – see on võimas.
Milline juht sa enda arvates oled?
Olen kindla peale inimeste juht. Innustan, motiveerin ja ärgitan tiimiliikmeid… Kindlasti pole ma juht, kes laseks inimestel lihtsalt niisama istuda või olla. Ärgitan neid ikka mõtlema, mida, miks ja kuidas nad teevad.
Liider ei pea olema kõige targem tiimis või teadma kõiki vastuseid. Juhi ülesanne on tagada, et kõik saavad anda endast maksimumi, ette näidata suund, kuhu tahame jõuda, ning anda siis inimestele võimalus välja mõelda, kuidas seda teha. Tahan oma inimestele just selline juht olla. Üks asi, mis mind veel iseloomustab, on see, et kiiretes ja kriitilistes olukordades olen väga rahulik, konstruktiivne ning muutun veel kiiremaks ja efektiivsemaks.
Kuidas kirjeldad oma juhtimisstiili?
See on ajaga muutunud, praegu olen coach’iv juht. Mulle on alati meeldinud inimesed ja ma tahan aru saada, kuidas nad toimivad – olen selles vallas end ka üksjagu harinud ja koolitanud. Coach’iv juhtimisstiil seab juhi visionääri ja toetaja rolli. Seda juhtimisstiili iseloomustab selline lähenemine: rohkem kuulamist, vähem etteütlemist, rohkem küsimist ja reflekteerimist. Teistpidi sõnastatuna saab öelda, et coach’iv juht segab võimalikult vähe oma tiimiliikmete töö tegemist. Samas utsitan inimesi ka tagant – kui näen, et asjad ei suju, uurin väga aktiivselt, kuidas tiim või mina saan abiks olla.
Kuidas sa mõõdad oma saavutusi juhina?
Ikka tiimi heade tulemuste, tiimiliikmete rahulolu ja motiveeritusega. Oleme seitsmeaastase süstemaatilise kommunikatsiooniga aidanud Elisal saada parima tööandja tiitli. Oleme järjepidevalt kommunikeerinud seda, kuidas inimesed saavad Elisas tööd teha. Meie ettevõtte tööstiili iseloomustavad paindlikkus, arenguvõimalused, luba eksida ja suund uuenemisele. Tänu sellele, et hoiame kommunikatsioonis Elisat tööandjana pildil, tahavad inimesed siia tööle tulla. Paindlikkus, arenguvõimalused ja huvitav töökeskkond on need märksõnad, mis inimesi tööturul vägagi kõnetavad.
Ettevõttes on kommunikatsioonile seatud kindlad eesmärgid ja me jälgime neid poole aasta lõikes. Sisemist töötajate rahulolu mõõdame kord kvartalis rahuloluküsitlusega.
Keda sa eeskujuks pead?
Mulle on suureks eeskujuks mu coach, superviisor ja EBSi õppejõud Riina Varts. Eelkõige tänu temale tekkis minus veendumus, et coaching on üks väga võimas metoodika juhile, et teha arenguhüpe, suurendada teadlikkust ja aidata ellu viia muutusi. Olen lummatud tema oskusest inimestesse tolerantselt suhtuda ja mitte anda hinnanguid, mis ei tähenda aga, et ta ei märkaks juhtide jutust välja koorunud kitsaskohti. Iga asi tuuakse välja õigel ajal.
Mu eeskujudeks on ka Coaching Federationi (ICF) coach’id ja õppejõud Moira Halliday ning Alan Gilchrist. Mulle meeldib enim Gestalt coach’ing, mis keskendub teadlikkuse kasvule. Keeruline on ju miskit muuta, kui sa sellest teadlikki pole. Soovin seda edasi õppida.
Mis on kõige keerulisem osa juhiks olemisel?
Juhi töö tähendab palju vastutust ja üksjagu stressi. Olen väga palju tegelenud enesejuhtimisega – sa ei saa juhtida teisi, kui oled kimpus iseenda juhtimisega. Tänu omandatud teadmistele oskan keerulistes olukordades rahulikuks ja konstruktiivseks jääda, samuti ei lase ma ennast teiste inimeste negatiivsetest emotsioonidest kaasa kiskuda.
Kuidas motiveerid oma tiimi?
Juhin tiimi nii, et kõik teavad, milline on ettevõtte visioon ja meie valdkonna fookus.
Meil on süstemaatilised koosolekud ja vestlused, kus vaatame läbi, mida ja kuidas teeme; kuidas inimestel läheb tulemuste osas; kuidas nad end tööl tunnevad ja mida vajavad, et oma tööd paremini teha. Silmast silma vestlused on sisulised – räägime sellest, mis töö on inimesel hästi välja tulnud, kus on arenguruumi ja mida mina võiksin juhina teistmoodi teha, et teda motiveerida.
Mis on olnud kõige huvitavam tööülesanne?
Kõige põnevamad ja mastaapsemad ülesanded puudutavad ettevõtete ühinemist. Olen juhtinud kahel korral Elisa ühinemise kommunikatsiooni, esmalt TV-ettevõtte Starmani ning siis IT-ettevõtte Santa Monica Networksiga. See tähendab väga põhjalikku planeerimist ja tihedat kommunikatsioonitööd.