Artikkel on ilmunud ajakirjas Personaliuudised
Inimesed, kes edenevad karjääriredelil, on alati valmis endast rohkem andma, kui need, kes püsivad samas kohas. Ega kõik inimesed soovigi karjääriredelil tõusta. Tugevad oma ala eksperdid soovivad sama tööd teha mitukümmend aastat järjest ja on õnnelikud. Neile meeldib see töö ja nad on seal, kus soovivad. Seega on karjääri olemus erinev ja igaühe jaoks unikaalne.
Kui räägime aga klassikalisest karjääritegemisest, kus on sooviks ettevõtte sees või väljapoole edasi liikuda, tuleb alati omada plaani. Esmalt peab töötaja ise teadma, mida ta teha tahab, kuhu ja kuidas soovib panustada, kui palju teenida. Selle põhjal saab tuletada kava tegevustega, mis aitavad soovitud töökoha ja palganumbri poole liikuda. Siin saab läbi mõelda, kuidas end täiendada, mida juurde õppida, kuidas rohkem pingutada ja ettevõttele suuremat lisaväärtust luua. Samuti tasub mõelda, kes võiksid olla õpetajad, mentorid, sponsorid, coach’id, kes inimest arenguteel toetada saavad.
Palgahaldjaid pole olemas
Miskipärast arvatakse vahel, et kusagilt võiks tulla lahke haldjas, kes puudutab võlukepiga ning pakub mitu korda suuremat palka ja ehk ka vähem tööd. Seda haldjat ei tule. Sellele on tegelikult väga lihtne põhjus. Oleme alati seal, kus oleme, kindlal põhjusel. Järelikult pole me veel valmis kandma või võtma suuremat vastutust.
Tihtipeale ei tajuta, et karjääriredelil edenemine tähendab küll suuremat tasu (seda ka mitte alati), kuid tavaliselt niisama palju suuremat töömahtu, vastutust ja kordades rohkem stressi. Mitte vähem tööd ja vähem stressi, nii nagu unistavad need, kes näevad, et n-ö parem töö võiks iseenesest nende juurde jalutada.
Esimene baasteadmine, kuhu oma arengus jõudma peame, seisneb selles, et meie elu on alati meie enda kätes. Kui lihtsalt kohapeal istume ja ootame, et keegi teine tuleks ja muudaks meie elu, võib tõepoolest ootama jäädagi. Kui soovid muutust karjääris, pead teadma, mida soovid, ja paika panema plaani, kuidas sinna jõuda.
Arvestada tasub ka sellega, et näidates üles rahuolematust olemasoleva töö puhul, võid kindel olla, et keegi ei paku tõusu karjääriredelil ja suuremat töötasu. Töötades erinevates ametites, on mind alati hämmastanud inimesed, kes väljendavad märkimisväärset rahulolematust olemasoleva töö või palga kohta. Sealjuures kinnitades, et kui palk tõuseb või saadakse parem töökoht, hakatakse kohe rohkem pingutama.
Kõik algab baasväärtustest
Mina juhina ei võta mitte kunagi sellise suhtumisega inimesi tööle. Inimene ei oska rahul olla sellega, mis tal on, ning arvab, et midagi muud tehes suudab ta rahulolematuse kõrvale jätta. Pole väga veenev, eriti pikas perspektiivis. Võib-olla tõesti hetkeks motivatsioon tõuseb, kuid peagi võib rahulolematus tagasi olla.
Küsimus on siin baasväärtustes. Annab inimene 100% selles töös, mida ta hetkel teed? Loomulikult saab meil olla kümneid ideid, kuidas töölõiku paremini teha ja iga hea juht ootab pikisilmi neid mõtteid oma inimestelt. Kui töötaja suudab luua ettevõttele olulist lisaväärtust, pole kellelgi miskit ka tasu tõstmise vastu. Kuid seda ei saa segi ajada n-ö pity party’ga, kus kõik on kogu aeg jube halvasti ning olukorra suudaks päästa vaid suurem palganumber.
Oma olemasolevat tööd väga hästi tehes jääb töötaja juhtidele silma. Andes endast veelgi enam, panustades projektidesse, ideede väljatöötamisse, kust seda temalt isegi ei oodata, on edu tagatud. Kasuks tuleb ka oskus näidata ja välja tuua seda, mida töötaja hästi teeb. Kui ta ise sellest ei räägi, ei pruugi teised seda märgata.
Üüratult võimalusi õppimiseks
Mind on elus alati edasi aidanud töökus ja sihikindlus. Kui soovin arengut, analüüsin, kuidas sinna jõuda saan. Mida ettevõtte jaoks teha, kus saan rohkem vastutust võtta, et ettevõttele enam kasu tuua ja lisaväärtust luua, kuidas iseennast arendada.
Õppimise võimalused on tänapäeval üüratud, pigem on oskus selles, kuidas endale kõige vajalikum välja valida. Õppida saab raamatuid lugedes, videoid vaadates, podcast’e kuulates, mentori ja/või coach’i toel, ettevõtte sise- ja väliskoolitustel osaledes.
Tavaliselt peituvad ettevõtetes väga suured arenguvõimalused ning nendest tasub maksimum võtta. Õppida nende juhtide pealt, kes on milleski väga head: strateegilises ja/või inimeste juhtimises, uute ideede väljatöötamises, suhete loomises, tagasisidestamises, kommunikatsioonis, eestvedamises. Edukad inimesed on enamasti valmis oma kogemusi jagama ning nõu ja jõuga toeks olema. Miks mitte neist kedagi endale mentoriks paluda.
Edukaid inimesi eristab ka parem emotsionaalne tasakaal, mis tähendab oskust iseenda tunnete, töökoormuse, töösuhete ja suurema stressiga toime tulla.
Edu takistab kõige rohkem hirm midagi uut proovida ja seetõttu läbi kukkuda. Mulle meeldib väga ütlus: „Kui sa julged ette võtta uue tegevuse, on tõenäosus õnnestuda 50% ja ebaõnnestuda 50%. Kui sa ei julge, on õnnestumise protsent kindel null.“
Ja üks asi veel. Kui inimene soovib rohkem panustada, tähendab see ka, et ta vajab varasemaga võrreldes rohkem energiat. Une-, liikumis- ja toitumisharjumuste ülevaatamine toob tavaliselt juurde tonnide kaupa lisaenergiat. Kõigil on ühepalju aega, vahe on vaid selles, kuidas ja milleks seda kasutame.